reede, 15. jaanuar 2016

BeFit konkurss, siit ma tulen...

Täna on siis viimane päev konkursist osavõtmiseks ja otsustasin selle ikka ära teha. Õigemini saatsin siis eile oma ankeedi. Hirm oli suur, aga kui ma vajutasin "saada" nuppu, siis enam polnud midagi teha. Nüüd siis suure hooga tööle enda kallal. Tegelikult nagu ma mainisin esimeses postituses, siis olen juba paar nädalat oma toidulauda jälginud (fitlapi abil, soovitan soojalt) ning selle tõttu pole algus nii raske kui võiks arvata.

Mida ma plaanin siis teha, et oma kilodest lahti saada? 

Algselt oli plaan külastada ka rühmatrenne, aga kuna mul on ees vähemalt paar kuud tööd ühe projektiga, siis kahjuks pole mul kusagilt seda aega veel leida, et trenni jõuda... Kurb, kuid ei lase sellest end segada, sest on ka teisi võimalusi end treenida. Minu plaani kuuluvad siis pigem kodused trennid ja youtube´i videod.

Lisaks püüan nii palju kui võimalik liikuda, sest ka see on oluline osa, et oma ümbermõõte vähendada.
Rääkides aga neist piltidest, mis lasin abikaasal endast teha, Oh õudust.. kus ma küll varem olin, lihtsalt jube.. Ma ei saa sellest aru, kuidas ma ennast järjekordselt nii käest ära lasin? Ainus asi, mis mind hoiab veel positiivsena on see, et lõpuks tuli mul jälle mõistus koju. Ja loomulikult püüan ennast veel positiivselt hoida läbi huumori, see tähendab siis, et oskan nalja teha oma keha üle.

Kas keegi on vaadanud saadet Jamie Oliveri toidurevolutsioon? Sattusin seda eile vaatama ja see oli tõeliselt huvitav. Jamie oli Ameerikas koolis ja püüdis lapsi õpetada tervislikumalt toituma. Mida aga mina jäin sõna otseses mõttes suu lahti vaatama oli see, et lapsed (umbes minu poisi vanused  4,5 aastased ja vanemad)  ei tundnud köögiviljugi. Ta näitas neile tomatit ja mitte keegi lastest ei teadnud, mis asi see on. Kui ta mainis, et kas te kešupit sööte, siis vastati kooris: " jaa". Lapsed ei tundnud isegi tomatit. Mida nad küll seal söövad? Täiest hirmus. Sellega seoses tuleb mulle meelde, mida mu enda poeg minu käest üks õhtu küsis. Tulime poest ja ta tahtis süüa pudingut, loomulikult jäi see tal pooleli ja ma siis ütlesin talle, et sööd homme edasi, sest emme seda ei saa ära süüa, kuna muidu lähen veel paksemaks kui praegu. Ta küsis siis minu käest, kas mulle tuleb nii suur kõht ette (ise kätega näidates). Vastasin talle, et jah. Ta küsis, kas mulle tulevad käte peale triibud ka (see tähendas siis pekivolte käte peal). Vastasin, et loomulikult, kui emme liiga palju sööb. Ja siis, et ikka  iile punkt panna küsis ta: "Kas isased lähevad ka paksuks?" Mille peale ma ikka südamest naerama pahvatasin. Ju ta pole nii palju pakse "isaseid" näinud kui "emaseid." Oh lapsed on ikka targad:)

Blogisse kirjutada mõtlesin ma aga paar korda nädalas (ehk reede ja esmaspäev) Ma ei kirjuta ega pildista kõiki toidukordi üles, sest ei näe sellel mõtet. Võin küll mõne hea retsepti kirja panna, kuid see on ka kõik. Loomulikult teen ülevaate, mis trenni olen teinud või siis mitte, aga tundub, et tuleb väga tihedasti täidetud kaks kuud. Eesmärk oleks siis ikkagi maha saada vähemalt 8kg (loodetavasti ikka 10kg) ja ennast paremasse vormi treenida. Et ma ei peaks iga sammuga, mida teen, ähkima ja puhkima:). Samuti püüan iga reede panna kirja oma kaalunumbri;)

Nautige talve ja tervislikku eluviisi:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar